Ajalugu ja muusika 6.a klass

 Õpetajad: Kerli Hellamaa ja Katrin Kool

Klass: 6.a

Aeg: 04.11.2021

Õppeained: ajalugu ja muusika

Teema: Mälestuste märgid Antsla linnas

Eesmärgid:

1) Anda teadmisi, et igas kodukohas on inimestel mälestustega seotud kohad.

2) õpime, kuidas  mälestusmärkide juures käituda

3) Arendada info otsimise oskust Internetist

4) Liikumisharjumuste süvendamine.

Sisu:

Vabadussammas

Lähme koos vabadussamba juurde. Võtame kaasa lilled (kodust, kellel veel õitsevad).

 

Õpetaja jutustus: 1925.a. esimese samba kivi saamise loo, miks vabadussammas Antslasse püstitati. Uurime nimesid. Sambal on 28 nime, kes langesid Vabadussõjas.

Palun õpilastel otsida netist vastused:

Vabadussamba esmaavamise aeg. Lõhkumise aeg, miks lõhuti? Taasavamine. Kuidas tänapäeval meenutame?

 Sisu:

On üks laul, mida on lauldud või puhkpilliorkestri esituses kuuldud igal Eesti Vabariigi aastapäeval siin samba juures. Kas keegi teab, mis laul see võiks on?                                

„Jää vabaks Eesti meri“, see on sõdurilaul, mille Viktor Oxford kirjutas 1930. aastal. Laulusõnade algvariant oli kirjutatud juba  1916. aastal.  Enne Teist maailmasõda kandis see ka pealkirju "Orjalaul" ja "Vabadusehümn". Pärast laulu avaldamist sai laul Kaitseväes väga kiiresti populaarseks. Okupatsiooni ajal lauldi refrääni sõnadega “Saa vabaks, Eesti meri…”

Tänapäeval on see Vahipataljoni lipulaul ja üks Eesti tuntumaid marsilaule. Vahipataljoni kaitseväelased mälestavad laulu autorit Rahumäe kalmistul igal aastal ning hoiavad korras tema viimset puhkepaika.

LAULAME LAULU “JÄÄ VABAKS EESTI MERI” -sõnad väikestel lehtedel.

 

 

Antsla raudteejaam

Liigume koos raudteejaama.

Palun õpilastel otsida, millist infot nad leiavad raudtee rajamise kohta läbi Antsla, kui ka selle hoone kohta ja millal enam rongid Antslas ei peatunud?

 

Õpetaja jutustus: 1889. Valmis Valga-Pihkva raudtee. See andis tugeva tõuke Antsla piirkonna arengule. Majandus ja kaubandus hakkasid hoogsalt arenema.

 

ANTSLA (Hauka) liinakõnõ jääs Võro ja Valga vaihõpääle. Edimält es olõ tan muud ku Hauka kõrts. Ku tetti raudtii ja siiä sai Vana-Antsla mõisa nime perrä Antsla raudtiijaam, nakas rahvast mano tulõma. Antsla sai liina õigusõ 1938. aastagal ja om vannusõlt tõõnõ liin Võromaal. Liinan omma kõik tähtsämbä asotusõ ja kuul.

 

“KASTIMUUSIKA”:

 

l  Joonistame asfaldile 4x4 ruudustiku, ruudud peavad olema piisavalt suured, et igaüks sinna seisma/hüppama mahub.

l  Kõik teada laulu “Küll on kena kelguga” - meie teeme teised sõnad. Kuna oleme raudteejaamas, siis seoses rongiga.

SÕNAD: “Küll on tore rongiga-a linnast linna sõita.

                                        Jaa, jaa rongiga-a linnast linna sõita”

l  Koos lauluga hakkame hüppama kastidesse laulu rütmis.

1.      Koos jalgadega ühest ruudust teise (paremalt-vasakule ja tagasi ka)

2.      Harki hüppega kastist kasti.

3.      Harki hüppega kastist kasti kord kasti lõpu poole seljaga siis näoga

 

Park, mis nüüd kannab nime Põllumeeste aed.

Õpetaja jutustus sellest pargist, mis kaua aega oli Pioneeride park ja kus asus nõukogude okupatsiooni ajal mälestuskivi vene sõdurile.

 

Selleks, et tänased teadmised kinnistuksid, loome ühise laulu. Laulu loomisel lähtume regilaulu tunnustest. Regilaulu teema on meil muusikaõpetuses läbitud.

Mis sulle meelde tuleb seose regilauluga?

Tuletame meelde, et…

-    regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.

-    sõnad on regilaulus esikohal

-    ühes värsireas on 8-sipli

-    viisid olid lihtsad ja väikese ulatusega: meie kasutame oma laulu loomiseks...

-    viis võis olla nii üherealeine kui ka kaherealine. Tuletame meelde, mida need tähendavad.

-    regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor.

-    regilaulu esitatakse ilma pillisaateta

Loome ühise regilaulu, mille sõnad koostate rühmas. Iga rühm loob 2-4 värsirida.  Esimene rühm loob värsiread seoses Antsla vabadussambaga, teine Antsla raudteejaama ja kolmas rühm Põllumeeste pargiga.

 

Jagan rühma peale paberi ja pliiatsi (Või teen padleti seina, kuhu saavad kirja panna)

 

Kui värsid on valmis, siis iga rühm valib välja ühe õpilase, kes esitab nende loodud värsse eeslauljana ja ülejäänud klass on koor, kes kordab ette lauldud ridu.

 

Laulame koos loodud regilaulu.