Laupäev, 12. märts 2016

Liikuma kutsuv kool

Keegi ei vaidle selle vastu, et enamik inimesi liigub liiga vähe ja aktiivset organiseeritud liikumist on veel vähem.
Koolipäevas on keskmiselt kuus ainetundi, esimesel kooliastmel on vähem, teisel rohkem ja neljandas kooliastmes on koguni kaheksa kuni üheksa tundi päevas, millest aktiivse liikumisega tunnid on kehaline kasvatus. Nooremas kooliastmes on kolmas kehalise kasvatuse tund, kus õpilased õpivad erinevaid tantsustiile. On veel mõned õuesõppetunnid, mis on seotud loodusõpetusega ja vahetunnid. Üldjuhul koolis sugugi ei taheta jooksmist ja tormamist. Kolmas ja neljas kooliaste on meeleldi vahetundides klassis ja liikumist koolipäeva jooksul on väga vähe.

Veebruaris liitus Antsla kool programmiga "Liikuma kutsuv kool". Programm viiakse ellu Tartu Ülikooli Sporditeaduste ja Füsioteraapia instituudi liikumislabori, Ühiskonnateaduste instituudi ja MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskuse HARED koostöös. Projekti raames on loodud kümnest koolist koosnev pilootvõrgustik, mis toetab võrgustikus osalevaid koole õpilaste liikumisaktiivsuse võimaluste loomisel koolipäeva jooksul. Võrgustiku koolid töötavad koostöös õpilaste ja õpetajatega välja ning viivad ellu tegevuskava koolipäeva liikumisaktiivsuse suurendamiseks.

Projekti peamine eesmärk on Eesti laste ja noorte istumisaja vähendamine ja liikumisaktiivsuse suurendamine koolipäeva jooksul.

Oma motivatsioonikirjas kaardistasime koolis liikumise võimalused. Projekt "Liikuma kutsuv kool" vaatleb ja innustab liikumise võimaluste leidmist just koolipäeva jooksul.

Meil pole põhjust kurta aktiivset liikumist pakkuva huvitegevuse puuduse üle. Võimalus on osaleda spordi- ja tantsuringides, vallas on terviserada. Mitmed kodanikuühendused ja pered on selle nimel tegutsenud, et inimesed saaksid aktiivse liikumise kaudu investeerida oma tervisesse. Probleem on selles, kas neid võimalusi ka maksimaalselt kasutatakse.

16. veebruaril osales kooli esindus Tartus toimunud infoseminaril, kus tutvustati projekti "Liikuma kutsuv kool" eesmärke ja töökava.
22. veebruaril kinnitas direktor koolipoolse osaluse, toimus liitumine virtuaalvõrgustikuga.
Moodustasime töörühma, kuhu kuuluvad:
Kaja Simisker- õppealajuhataja, tervisenõukogu liige
Jüri Kiidron- sotsiaalpedagoog, tervisenõukogu liige
Liivia Rebane- huvijuht, juhtkonna liige, tervisenõukogu liige
Irene Undrus- II kooliastme õpetaja, tervisenõukogu liige
Marko Kannimäe- 7. klassi õpilane, õpilasesinduse liige, tervisenõukogu liige
Laura Lääts - 7. klassi õpilane, õpilasesinduse liige, tervisenõukogu liige
Lea Kukk- kehalise kasvatuse õpetaja, tervisenõukogu liige
Kalle Samarüütel- kehalise kasvatuse õpetaja
Marika Lalin- tantsuõpetaja
Ruth Kõivisto- tantsuõpetaja
Kaia Pruuli- hoolekogu liige, lapsevanem, liikumistreener
Ülle Anier- klassiõpetaja, T.O.R.E. liikumise juht
Ly Raudsepp – 1. klassi juhataja, esimese kooliastme ainekomisjoni esimees
Merle Paat – inglise keele õpetaja, 10. klassi juhataja

10. märtsil toimus ideeseminar, kus tutvustati erinevaid liikumisaktiivsuse ja õpilaste kaasamise võimalusi. Seminarist osavõtjad jagasid oma häid ideid ja kogemusi. Palju oli praktilist tegevust, valmisid käepärastest vahenditest takistusrajad, mida saab igas koolis teha.
Järgneb tegevuskava koostamine, kus saavad sõna sekka öelda kõik õpilased, õpetajad ja lapsevanemad.
Liikumine enam kui 60 minutit päevas toob täiendavat kasu tervisele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar